Juhtkiri | Sild üle sajandite: rohkem metsa!

Margo Pajuste, peatoimetaja  , 17. detsember 2021

Sel sügisel õnnestus lähemalt näha töötamas Bracke metsaistutusmasinat.

Sylvester Kuusalu täitis Kunda kandis RMK tellimust kümmekonnal hektaril endisel talumaal. Eelmisel aastal tehti siin osaliselt raiet ja nüüd soovis riigimetsa haldaja lehtpuule lisaks istutada kuuske.

Kergema ekskavaatori masti otsa kinnitatud Bracke istutusmasina trumli avadesse asetab operaator istikud koos juure ümber oleva väikse mullapalliga. Esmalt kraabib masin ühe tõmbega pinnasest paraja mätta, siis teeb sellesse augu, kukutab sinna istiku ja pressib ilusti pinnase taime ümber kokku. Mätta otsa istutatakse taim, et liigne niiskus sellele paha ei teeks. Järgmise operatsiooni ajaks on trummel automaatselt ette lükanud järgmise istiku ja kõik algab otsast peale. Veerand tunniga on trummel tühi ja operaator täidab selle uuesti istikutega. Päevas on võimalik istutada pea hektar kuuske ja veidi vähem mändi.

Meie käesoleva ajakirja numbri ajaloo rubriigis avaldame 19. sajandi Tallinna esimese metsaülema, enne seda ametikohta mõisates metsa majandanud Wilhelm Kühnerti ettekande, kuidas erinevates tingimustes metsa istutada. Meetodid on tänapäevaga võrreldes teistsugused, ent põhilise sõnastas Kühnert õigesti: „Heade peremeestena, hoolikate pereisadena, kellele tema perekonna edasine heaolu on südame- ja süümeasjaks ning peabki olema, ei tohi me jätta metsade küsimust oma mugavuse tõttu juhuse vastata.“ Kühnert soovitas suunata pilk „eriti neile maadele, mille vaatlusel peame endale ütlema, et need oma praeguses seisundis sama hästi kui mitte mingit tulu ei too, metsakülvide all aga annavad mitte ainult lootust otsesele abile tungivate vajaduste rahuldamisel, vaid veel enam, nad kaotavad oma steriilse seisundi ja ajapikku sobivad võib-olla ka mõnele kõrgemale kultuurile.“

Just. Mida rohkem metsa, seda parem.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?