Metsaomaniku aastaring | Talv on raietööde aeg, aga sooja ilma kiuste seda ka ei maksa teha

Ain Alvela, ajakirjanik, 17. detsember 2021

Kui metsaomanik soovib rahvakeeli väljendudes „metsa teha“, ongi selleks õige aeg talviste külmadega.

Nüüd tuleb hinnata nii metsa kui rahakoti seisu ja otsustada, sest raiumiseks kõige paslikum aeg jõuab kohe kätte.

Metsaomaniku talvistest tegemistest annab ülevaate Erki Sok, kes on Võrumaal metsaomanik ning kelle igapäevase töö üks osa on ka teiste metsaomanike nõustamine.

Tema jutust selgub, et olgu milline aastaaeg tahes, metsaomaniku üks ülesanne on ikka umbes korra kuus oma valdused läbi jalutada, märgata metsas toimunud muutusi ja avastada nii vahepeal tekkida võivaid kahjustusi. Näiteks on koprad kuivenduskraavile uue tammi ehitanud, üraskid kusagile kolde tekitanud, ulukid puid kahjustanud jmt. Kõigest sellest võimalikult varakult teada saades saab vajalikud tegevused kiiresti käsile võtta – likvideerida kopratammi, tuua metsast välja üraskikahjustustega puud või rääkida kohalike jahimeestega, et põtrade või kitsede arvukuse piiramiseks korraldataks üks jahipäev.

Kergem metsamasin on vahel pehmel pinnasel töötamiseks ainus lahendus.

(Aivar Kullamaa)

Uuri, kas inventeerimisandmed ikka kehtivad

Enam kui veerand sajandit tegutsenud Võrumaa Metsaühistu juhataja Erki Sok märgib, et viimastel kuudel on hoogsaks muutunud metsamajandamiskavade ehk metsa inventeerimise tellimine. Ilmselt hakkab paljudes metsades täituma kümne aasta taguste kavade kehtivusaeg.

„Sestap võiks omanik visata igaks juhuks pilgu peale oma metsainventeerimise andmetele. Kui seda kava mingil põhjusel enam füüsiliselt paberil alles ei ole, leiab selle internetis olevast metsaregistrist,” räägib Erki Sok. „Kasulik on kontrollida andmete kehtivust ning kui kõik on korras, saab esitada metsateatise ja raie planeerida. Kui andmed ei kehti, on kõige lihtsam pöörduda lähima metsaühistu poole ja inventeerimisprotsess käima lükata.“

Sellega ei maksa viivitada, sest tavaolukorras võtab metsamajandamiskava tegemine aega paar kuud. Kui on rohkem tellimusi, võib nende täitmiseks kuluda ehk kuni kolm kuud. Seega, kui praegu pihta hakata, peaks kava talve lõpuks ikka valmis saama ning kui külma ilma jagub, jõuab veel ka raietöö ette võtta.

Osa ettevõtteid pakuvad ka nn kiirkavade koostamist, aga see muidugi ka maksab rohkem. Kuid üle kontrollida tasuks oma metsamajandamise kava andmed igal juhul, sest kehtivate inventeerimisandmeteta metsa kohta metsateatist võtta ei saa ja nii ei tohi seal ka raiet teha.

(Joosep Raide)

„Kui on plaan metsa minna ja teatist esitama hakata ning selgub, et metsamajandamiskava enam ei kehtigi, on sel hooajal juba hilja midagi ette võtta,“ selgitab Sok. „Teine metsaomanikke lähedalt puudutav teema seondub sellise registriga nagu potentsiaalsete vääriselupaikade andmebaas. Metsaomanik neid andmeid ise vaadata ei saa ning nii mõnelegi, kes oma puidukoormaga saeveski väravasse jõuab, võib ilmneda halva üllatusena, et puit on raiutud potentsiaalsest vääriselupaigast ja FSC-sertifikaatidega seotud kokkuostja ei saa seda vastu võtta.“

Metsaomanikku võivad tabada üllatused

Potentsiaalsete vääriselupaikade (VEP) kaardistamine sai alguse mõne aasta eest Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel. See on praegu justkui mitteametlik nimekiri, kuid säästva metsamajanduse sertifikaate omavad puiduettevõtted on selle siiski omaks võtnud. Samas – Keskkonnaamet ei pruugi metsateatist taotlevale metsaomanikule öelda, et tema maadele on mingil hetkel selline potentsiaalne VEP loodud. Metsaomanik saab raieloa kätte, teeb raied ära ja kuuleb alles kokkuostja juures VEP-iga seotud asjaoludest.

Erki Sok räägib, et just hiljuti küsis üks kohalik metsaomanik, kes soovis Haanja looduspargist kahel väikesel eraldisel lageraiet teha, temalt selles küsimuses nõu. Sel mehel läks veel hästi – potentsiaalne VEP tuli välja ettevõtte kaudu, mis oleks hakanud tal raiet tegema. Kõigil aga nii hästi ei lähe – raiud metsa maha ja pärast selgub, et varutud puiduga polegi midagi peale hakata, sest keegi ei soostu seda materjali ostma.

Kui just häda ei sunni, siis pole mõtet sooja ilmaga maksku mis maksab metsa tehnikat uputama minna.

(Ain Alvela)

Sok ütleb, et ega head soovitust metsaomanikele selles osas olegi, sest nagu öeldud, päris avalik see potentsiaalsete VEP-ide register pole.

Nende potentsiaalsete VEP-idega on segadust veelgi. Näiteks hinnati mingil hetkel nende alla kuuluvaiks kõik saja aastaseks saanud metsad, ka need, mis on omanike teada olnud aastaid puhtal kujul majandusmetsad. 

Erki Sok leiab, et sellega justkui karistatakse omanikku, kes on metsi hoidnud.

„Tänuks, et oled seda metsa hoidnud ja lasknud sel saja-aastaseks kasvada, saad nüüd auhinnaks teadmise, et sa ei tohi seal enam majandada,“ räägib ta. „Oleks varem kõik lagedaks teinud, olnuks nii-öelda õige mees. Kuidagi ebaõiglane tundub.“

Ta märgib, et on ka teisi registreid ja andmebaase, mida erametsaomanik ei näe või ei oska otsidagi. Ja mida ta enam otsib, kui väärikas riigiamet on talle juba kord raieloa andnud.

Erki Sok on seda meelt, et kui on olemas ala, millele kehtivad mingit sorti piirangud, siis peaks Keskkonnaamet metsateatist kinnitades sellest ka metsaomanikku teavitama. Sest lõpuks vastutab ju ikkagi just konkreetse metsa omanik selle eest, mida ta oma metsas teeb või teha laseb.

Ka talvisel ajal tuleb metsa väljaveoks valida kuivem hetk või oodata pinnase külmumist.

(Aivar Kullamaa)

Soojal talvel on mõistlik raie edasi lükata

Kui talv kujuneb pehmeks ja teatud kohtades metsatöid tegema ei pääse, annab Erki Sok nõu pigem ikkagi kannatada ja raietööks soodsamaid olusid oodata.

„Kui rahakott otseselt ei sunni ning metsatöö pole mõeldud mingi konkreetse ja kiire investeeringu rahastamiseks, ei juhtu küpses metsas veel midagi hullu kui raie aasta jagu edasi lükata. Iseasi muidugi, kui tegemist on näiteks üraskikahjustuse likvideerimise või kopra üleujutatud ala päästmisega. Seal on mõjud muidugi kiired tulema,“ kirjeldab Sok. „Aga üldine soovitus metsaomanikele on ikka selline, et kui talv on pehme ja pinnas tüma, siis pigem ei maksa raiet ette võtta. Sest on ju teada, et kui lähed näiteks kuusikusse harvendusraiet tegema, sõtkud puude juurtel ja juurekava saab rohkem või vähem kannatada. Ning siis hakkab juurepess juba ähvardavalt tervet kuusikut ohustama.“

Seega soovitab Erki Sok kõigile metsas tehtavatele tegevustele vaadata tervikpilti hinnates, sest õige metsamees teeb töid ikka nii, et sellest loodusesse võimalikult vähe jälgi maha jääks.

Kuna meie talved on heitlikud ja pikema külmaga perioode jääb järjest vähemaks, tekib muidugi oht, et kui näiteks jaanuari lõpus või veebruari alguses viskabki nädala-kaks külma, on kõik soovijad kohe ka metsa ülestöötajate ukse taga ja tehnikat lihtsalt kõigile ei jagu.

Mõnikord ei aita ka kergemat sorti tehnika kasutamine – kui pinnas on pehme, võib ka see mudasse kinni vajuda.

(Ain Alvela)

Selles osas pakub Sok lahendusena välja selle, et metsaomanikud peaksid oma plaanidest juba sügisel metsaühistus rääkima. „Tasub pidada plaani, kus võiks eeloleval talvel majandada. Ühistus palgal olev metsameister saab sellistel puhkudel tekitada nn rohelise lao. Tema hindab siis jooksvalt olukorda, erinevate tööde mahtu, ilmaolusid ja logistikat,“ selgitab Sok. „Metsameistril on ülevaade oma piirkonna metsadest, neis valitsevatest tingimustest ja ootel olevatest töödest. Nii oskab ta asju sedasi hajutada, et tööd saavad igal pool tehtud ja nii, et tulemus on igati normaalne ja hea.“

Tasub hoida suhteid metsaühistu ja jahimeestega

Erki Sok soovitab metsaomanikel julgelt ühistu poole pöörduda nii nende kui kõigi teiste oma metsa majandamist, toetuste saamist ja muud puudutavate küsimustega. Metsaühistu ei saa kusagile ära kaduda, ta vastutab antud soovituste ja tehtud tegevuste eest ega ürita omanikku mingil moel tüssata. Erinevalt mõnest firmast või nn kährikust.

„Kui rahakott otseselt ei sunni ning metsatöö pole mõeldud mingi konkreetse ja kiire investeeringu rahastamiseks, ei juhtu küpses metsas veel midagi hullu kui raie aasta jagu edasi lükata.“Erki Sok

Üldse on tema hinnangul parem, kui metsaomanik teeb oma metsas töid pika plaani alusel, mitte ei toimeta uisapäisa. Kui pinnas on pehme, aga käed rüpes istuda ka ei taha, võiks metsaomanik praegu vaadata üle lageraielangid, kuhu kavatseb tuleval kevadel uue metsapõlve kasvama panna. Kas langil pole näiteks mõni sinna jäetud säilikpuu pikali vajunud, nii et see hakkaks maapinna ettevalmistuse traktori tööd segama või kas pääs langile istutama minekuks on vaba või on mõni puu sihile ette kukkunud.

Neil metsaskäikudel soovitab ta eriliselt silmad lahti hoida kuivanud puude osas – eriti kui need on äsja tekkinud. Eks mõni puu ikka kuivab metsas aeg-ajalt ära, kuid on mõttekas välja selgitada, mis ikkagi on selle põhjus.

„Lisaks on metsas jalutamine inimesele suureks puhkuseks,“ lisab Sok. „Ja teinekord võib niimoodi ära hoida ka mingi suurema kahjustusekolde tekkimise ning õigel ajal hädapidurit tõmmata.“ Oma kogemuse põhjal ütleb Erki Sok, et ulukikahjustused sagenevad külmade tulekuga. Külmakraadidega tekib lumele rohkem koorikut ja külma ilmaga jäävad ulukid üldiselt paiksemaks. Tal on olnud kord ühel külmemat sorti talvel juhus, kus metsa tuli kaks põtra vasikaga, elasid seal terve talve paikselt ja selge see, et ega nad nooremaid puid puutumata jätnud.

„Soojema talvega käivad nad rohkem ringi ja siis on ka kahjustused hajusamad,“ kirjeldab ta. „Aga ma ütlen ikkagi seda, et uluk kuulub metsa juurde ja kahjustuste ulatus sõltub nende arvukusest. Kui teda on ühes piirkonnas palju, avaldub ka temast tekkiv kahju, olgu külm või soe.“

Siit tuleneb veel üks maaomaniku talvine tegevus – kui tundub, et ulukite arvukus metsas on kasvanud liialt suureks, tasub arutada piirkonna jahimeestega ulukite küttimise ja sellega nende arvukuse piiramise võimalusi.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?