Lugeja küsib | Mida saab erametsaomanik ise ette võtta, et oma metsa eest õiglast hinda saada?

Margo Pajuste, 17. detsember 2021

„Metsaomanikule, kes kavatseb oma metsa müüa, on kolm soovitust: eeltöö, eeltöö ja veel kord eeltöö,“ ütleb Erametsakeskuse juhatuse liige Tiina Mitt.

Küllap on enamik metsaomanikest saanud telefonikõnesid pakkumisega oma mets helistajale maha müüa, lubadusega maksta parimat hinda.

Erametsakeskuse arendusnõunik Allar Luik esimese helistajaga notari juurde minna ei soovita. „Esmalt võiks metsaomanik selgeks mõelda, mida ta oma metsaga üldse teha tahab,“ ütleb ta. „Kui müügisoov on kindel, tuleks välja mõelda, kas müüa raieõigust või metsamaad. Esimesel helistajal maksab paluda saata pakkumine kirjalikult ja uurida, keda ta üldse esindab. Nüüd tuleks kindlasti võtta kõrvale veel mõni pakkumine ning soovitatavalt mõnelt nimekamalt ja suuremalt metsafirmalt.“

Kui metsaomanikul endal tekib soov oma metsa müüa, soovitab Tiina Mitt esmalt küsida metsakonsulendi hinnangut. Atesteeritud konsulentide kontaktid leiab maakondade kaupa näiteks Erametsakeskuse kodulehelt. Mitt ütleb, et kui omanikul pole aimugi, millistelt firmadelt hinnapakkumised võtta, siis saab konsulent ka siin aidata.

 Müüa tasub raieõigust, mitte maad

Mitt ei soovita müüa metsa koos maaga, sest juhul, kui sealt mets maha võtta, jääb maale ikkagi väärtus. Pealegi saab sinna istutada uue metsa ja nii saab see investeeringuks kas või järeltulevatele põlvedele.

Raieõigust saab aga müüa mitmel moel. Esimesel juhul lepivad pooled kohe kokku lõpphinnas, mis sisaldab metsa hinda ning ülestöötamise ja transpordi kulu. Siin on peidus oht, et kui omanik ei oska ise adekvaatselt oma metsa hinnata ega kaasa ka spetsialisti, võib ta saada tulu mitmeid kordi vähem.

Teisel juhul lepitakse hinnas kokku siis, kui metsa ülestöötamise käigus selgub selle tegelik sortiment.

Kolmas ja omanikule ehk kõige tulusam on panna oma mets oksjonile, ütleb Mitt. „Vastavaid keskkondi leiab netist mitmeid, oksjoneid korraldavad nii ühistud kui ka metsafirmad. Aga siingi peitub ohte, sest oksjoni reeglistik ei pruugi metsaomanikku soosida. Näiteks ei ole hinnapakkumine läbipaistev, tasu maksmise ning tööde tegemise aeg ja kord pole konkreetselt kokku lepitud ja nõnda edasi.“

Kaaluda tasub ka raieõiguse müügi lepingusse metsauuendamise tööde tegemise lisamist, sest muidu peab seda metsaomanik ise tegema, selgitab Tiina Mitt.

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?