Metsauudised | Doktoritöö: jalakasurma tekitajat tuvastati uutelt putukatelt

Margo Pajuste, 17. detsember 2021

Novembris kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Liina Jürisoo​ filosoofiadoktori väitekirja teemal „Jalakasurma tekitajate levik ja kahjustused Kirde-Euroopas. Distribution of and damages by Dutchelmdise aseagents in Northeastern Europe“.

Nagu mujal maailmas, nii on ka Kirde-Euroopas jalakaid ohustamas jalakasurm, mis on üheks kõige laastavamaks jalakate haiguseks.

Doktoritöös uuriti jalakasurma levikut, selle tekitajaid ja mõju erinevatele peremeestaimedele, vektorputukaid ning jalakate tervislikku seisundit erinevates kasvukohtades nii Eestis kui ka Loode-Venemaal.

Siinsetel aladel on jalakasurma tõttu hübriidjalakate ja künnapuu (Ulmus laevis) tervislik seisund oluliselt parem kui harilikul jalakal (U. glabra). Seepärast soovitab doktoritöö haljastuses ja metsas kasutada jalakalistest pigem künnapuud, haljasaladel võivad olla perspektiivsed resistentsemad jalakate sordid, kuid need vajavad testimist enne haljastuses kasutamist.

Jalakasurm on Eesti jalakaid kahjustanud teadaolevalt juba alates eelmise sajandi 30-ndatest aastatest. Esmalt oli patogeeniks Ophiostoma ulmi (eesti k jalaka-siugsuu), mis nüüdseks on asendunud uue liigiga Ophiostomanovo ulmi, (eesti k uus jalaka-siugsuu). Enamasti levib Eestis jalakasurma tekitaja Euroopa alamliik (subsp. novo-ulmi), kuid käesoleva töö tulemusel tuvastati ka tema Põhja-Ameerika alamliik (subsp. americana), mis levib Loode-Eestis, sealhulgas Hiiumaal. Esmakordselt tõestati ka patogeenide hübriidi esinemine Põhja-Eestis. Loode-Venemaal tuvastati nii mõlemad patogeeni alamliigid kui ka nende hübriidid.

Kuna patogeeni Ameerika päritolu alamliik on mõningal määral agressiivsem kui Euroopa alamliik, siis põhjustab see jalakate kiiremat suremust, näiteks ka Põhja-Eestis. Samas on alamliikide vahelised hübriidid veelgi agressiivsemad, mida näitab nende oluliselt kiirem kasv puhaskultuuris ja jalakate äärmiselt vilets tervislik seis Venemaal, kus neid on rohkem.

Lisaks varasemalt Euroopas teadaolevatele jalakasurma vektoritele – jalaka-maltsaüraskitele (Scolytusspp.) – tuvastati doktoritöö tulemusel jalakasurma tekitajat uutelt putukatelt, s.o paaritu puiduüraja (Xyleborus dispar) ja Xyleborinus saxesenii. Need on potentsiaalsed jalakasurma levitajad, mis kinnitab selgelt patogeeni ulatuslikumat levikupotentsiaali ja suuremat ohtlikkust jalakatele.

Doktoritöö juhendaja on professor Rein Drenkhan ja oponent dr Nicola la Porta (FE M Research and Innovation Centre, Itaalia).

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?