SAAME TUTTAVAKS | Metsataksaatori argipäeva igavus ei mahu

Sander Silm, 17. september 2021

Martin Kalki on aastate jooksul pidanud eraldisele pääsemiseks ronima üle kopratammide, kahlama põlvini vees ja paluma külameestel autot kraavist välja sikutada.

Taksaator hindab metsaeraldisi, inventeerib metsa ja kavandab pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi.

Ühel tavalisel talvepäeval keeran suurelt teelt oma maamajani viivale väikesele teeotsale. Maal elades oled harjunud nägema märke, mis viitavad, et midagi on pildil valesti. Seekord näen teeäärses kraavis sügavaid autojälgi, mis annavad aimu, et keegi, kes ei teadnud lummemattunud eurokraavide olemasolu, on võtnud autoga teelt maha keerates veidi laiema kaare ja lõpetanud lumes. Ilmselgelt pole see omainimene, sest külarahvas tunneb teed ka tuisuvaalude kiuste suurepäraselt.

Millegipärast arvan kohe, et auto kraavi uputanu võib olla metsataksaator. Olin mõni aeg tagasi Põlvamaa Metsaühistu kaudu tellinud uue metsamajanduskava. Teadupärast tuleb neid kavasid uuendada iga kümne aasta järel. Kuna eelmise aeg oli läbi saanud, andsin sisse uue kava tellimuse. Ju on taksaator jõudnud nüüd minu krundini.

Kes on taksaator?

Alustame terminitest. Ametinimetus ütleb, et metsakorraldaja või siis metsataksaator hindab takseerimistunnuste põhjal metsaeraldisi, inventeerib metsa ja kavandab pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi. Teisisõnu hindab taksaator metsa hetkeseisu: kui suur on metsaeraldisel rinnaspindala, millised kahjustused esinevad ja millised tööd tuleb ette võtta. Just selle ametimehe koostatud metsamajanduskavast saab omanikule töövahend, millest oma tegemistes metsas lähtuda.

Üldjuhul metsamajanduskava tellinud metsaomanik ja taksaator näost näkku ei kohtu. Nii selgub alles intervjuu käigus, et just metsataksaator Martin Kalk on see mees, kes minu metsa vaatama minnes oma auto lumme uputas.

948. aastal Austria metsateadlase Walter Bitterlichi leiutatud lihtrelaskoop on puistu rinnaspindala mõõtmiseks mõeldud töövahend, mis kuulub oma lihtsuse tõttu juba pikki aastakümneid metsameeste töövahendite hulka.

(Sander Silm)

Kes on taksaator?

Alustame terminitest. Ametinimetus ütleb, et metsakorraldaja või siis metsataksaator hindab takseerimistunnuste põhjal metsaeraldisi, inventeerib metsa ja kavandab pikaajalisi metsamajanduslikke tegevusi. Teisisõnu hindab taksaator metsa hetkeseisu: kui suur on metsaeraldisel rinnaspindala, millised kahjustused esinevad ja millised tööd tuleb ette võtta. Just selle ametimehe koostatud metsamajanduskavast saab omanikule töövahend, millest oma tegemistes metsas lähtuda.

Üldjuhul metsamajanduskava tellinud metsaomanik ja taksaator näost näkku ei kohtu. Nii selgub alles intervjuu käigus, et just metsataksaator Martin Kalk on see mees, kes minu metsa vaatama minnes oma auto lumme uputas.

Minu mõned hektarid metsa on vaid piisk 30 000 hektarist, mida Martin Kalk on oma karjääri jooksul takseerinud. Nende metsatükkide sisse on jäänud kõike, alates eraldistest, kus kasvab läbimatu võsa kuni soosaarteni, kuhu pääseb ainult kalamehesaabastega kahlates. Kuna metsateed on sellised, nagu need on, siis võiks arvata, et metsataksaator kasutab ühe peamise töövahendina hea läbivusega maasturit. Martin Kalk aga sõidab tavalise sõiduautoga ja vaid naerab selle väite peale. „See ütlus peab täitsa paika, et mida parema läbivusega on maastur, seda kaugemalt peab seda välja sikutama,“ ütleb metsamees, kes eelistab jätta auto teeserva ja mõned kilomeetrid kõndida.

Ehkki iga metsamees peab oskama mõõta puu kõrgust ka nö käsitsi, on seda lihtsam teha digitaalse töövahendiga.

(Sander Silm)

 Martin Kalk suudab tööpäeva jooksul keskmiselt ära hinnata 25 hektarit metsa. Ent varem tuleb teha eeltöö, mil ta vaatab üle eraldiste eelmised metsamajanduskavad ja metsaregistris olevad teatised varasemate metsatööde kohta. Kui hindamine toimub talvel, tutvub ta eelnevalt kindlasti ka mullakaardiga, et saada teada kasvukohatüüp. Lumevaiba alt on seda väga raske määrata.

Kuid ka see pole veel kõik. Sageli suhtleb taksaator eelnevalt metsaomanikuga, et saada eraldise kohta vajalikku ja iseloomulikku teavet. „Näiteks on eraldise nurka istutatud noored taimed, millest ma ei pruugi isegi parima tahtmise juures midagi teada. Ja kui näiteks kaart ütleb, et kinnistul puudub ligipääs, siis teab omanik ikka juhatada mõnd kopratammi, millest üle minnes pääseb metsa,“ toob ta näiteks.

Millist aastaaega taksaator välitöödeks eelistab? Esmalt jääb Martin Kalk vastusega hätta, sest igal aastaajal on oma head ja vead. Suvi on metsatöödeks suurepärane aeg, kuna päevad on pikad ning ära jääb lumes ja poris sumpamine. Kui aga eraldisel kasvab tihe, läbipaistmatu võsa, pakub see metsataksaatorile parajat väljakutset. Talvel teeb takseerimise raskeks paks lumevaip ja asjaolu, et kuna alustaimestikku ei näe, saab halvemini aimu kasvukohatüübist.

„Vanasti oli takseerimisel talv pigem tubaste tööde aeg, kuid nüüd teeme seda aasta ringi ja kõigile vaatamata meeldib mulle külmal ajal väljas tööd teha rohkem,“ lisab ta.

Puude ümbermõõdu mõõtmine talmeeteriga.

(Sander Silm)

Kogemus loeb

Lisaks metsataksaatori ametile majandab Martin Põlvamaal ka oma metsa, kus me kohtumegi. Eraldis, kus hiljuti tehti harvendusraiet, näeb välja kui parkmets ning Martini sõnul käiks siin takseerimine üsna lihtsalt. Paraku näeb ta oma töös selliseid metsi üsna vähe.

Üldjuhul tellib omanik metsamajanduskava eraldisele, mida alles hakatakse majandama. Seetõttu kasvab seal tavaliselt tihe alusmets, kust taksaatoril tuleb ennast sõna otseses mõttes läbi murda. Kui juhtub olema vihmane päev, tähendab see, et Martin Kalk saab pealaest jalatallani märjaks.

Taksaatori üheks kõige paremaks abivahendiks on aastatega omandatud kogemus. Seda tuleb Martin Kalkil kokku juba 14 aastat ja ligi 30 000 hektarit metsamaad, nagu eelnevaltki öeldud. „Kui algusaastatel sai käidud hindamistöid tegemas üle Eesti, siis nüüd olen keskendunud peaasjalikult lõunapoolsetele maakondadele. Pole ju mõttekas, et mina käin takseerimist tegemas näiteks Hiiumaal ja hiidlased teevad sama tööd siin,“ räägib ta.

Martin Kalki klientide hulka kuuluvad nii metsaühistud kui ka erametsaomanikud. Kuigi suurem osa tellimustest tuleb ühistute kaudu, leidub siiski palju ka neid erametsaomanikke, kes pöörduvad otse tema poole. Metsataksaatorid ennast ei reklaami, kuid nende kontaktid leiab huviline pelga guugeldamisega.

Kui taksaator on metsa ära hinnanud ja andmed programmi kandnud, saabub tubase töö aeg, mille käigus koostab ta metsamajanduskava. Selles on kirjas tööd, mida metsaomanik peaks järgmise kümne aasta jooksul tegema. Siinkohal toonitab Martin Kalk, et kuna metsamajandamine on loominguline töö, mis pakub väga palju mänguruumi, siis määrab tema kavasse tööd, mida tohib, kuid pole kohustust teha.

Osa metsaomanikke, kes on saanud metsa päranduseks, teevad ära lubatud raied ning palju on ka neid, kes soovivad metsa lihtsalt alles jätta või arendada sellest sootuks neile meelepärane puistu.

 Metsaomanik Martin Kalk sai auhinnatud

2019. aastal osales Martin Kalk ka metsamajandajate konkursil, kus pälvis kolmanda koha.

Martin majandab oma kodumetsa, mida on ühtekokku 26 hektarit.

Kõik tööd teeb ta seal ise. Kodumetsa majandamise võttis ta üle enam kui kümmekond aastat tagasi ja just oma metsas katsetab ta õpitud tarkusi.

„Kui mulle tehti ettepanek konkursil osaleda, polnud ma algul sellega üldse päri, kuna arvasin, et mis eeskuju ma ikka olen. Kuid lõpuks räägiti mind pehmeks ja võib-olla tõesti leidsid huvilised minu metsamajandamisest midagi kasulikku,“ ütleb ta.

Varem majandas talumetsas tema isa, kes tegeles seal peamiselt püsimetsandusega. Ent kuna traktoriga vanade kuuskede vahel sõitmine vigastas puude juuri, tõi see kaasa juurepessu. Seetõttu otsustas poeg teha küpses metsas lageraie. „Kui ma oleksin samamoodi jätkanud, oleksin saanud ainult metsakuiva kütet ja isegi mitte seda tulu, mille toel metsa uuendada,“ räägib ta.

Metsa uuendamisel on ta jätnud ühe langi looduslikule uuenemisele, kuid teistele istutanud kuuse- või männitaimi. Samas on ta vältinud monokultuurse puupõllu rajamist, panustades elujõulise segapuistu kasvatamisele.

Metsakasvatuses kasutab Martin palju ka vana talupojatarkust. Kui tänapäeval kasutavad metsaomanikud taimekaitsevahendina efektiivset, kuid samas üsna kallist Tricot, siis Martin riputab noortele kuusetaimedele lambavilla. „Minu sugulane peab lambaid ja saan temalt tasuta villa. Tundub, et kitsedele ja põtradele see eriti ei meeldi,“ räägib ta.

Tahvelarvuti metsa kaasa

Objektile minnes peab Martin Kalk kaasa haarama mitmeid töövahendeid, ilma milleta ta kuidagi hakkama ei saa.

Kõigepealt tahvelarvuti, kuhu on laetud Eesti ettevõtte Forest Soft OÜ väljatöötatud pilvepõhine metsahaldustarkvara FIS (Forest Information System). Siia on koondatud kogu Eesti metsakinnistute andmestik, alates eraldiste piiridest ja lõpetades varasema takseerimisandmestikuga.

(Joosep Raide)

Mida veel vaja läheb?

Kui tahvelarvuti kuulub tänapäeva metsamehe varustusse, leidub taksaatori vestitaskutes lisaks tööriistu, millega metsamehed on töötanud juba aastakümneid. Nende hulka kuulub näiteks rinnaspindala mõõtmiseks mõeldud Bitterlichi lihtrelaskoop või puude diameetri mõõtmiseks vajaminev talmeeter.

1948. aastal Austria metsateadlase Walter Bitterlichi leiutatud lihtrelaskoop on puistu rinnaspindala mõõtmiseks mõeldud töövahend, mis kuulub oma lihtsuse tõttu juba pikki aastakümneid metsameeste töövahendite hulka. Rinnaspindala omakorda on puude rinnaskõrgusel (1,3 meetrit) mõõdetud ristlõikepindalade summa hektaril.

Lisaks sellele liigub taksaatoriga tema töövesti taskus kaasa digitaalne mõõdik, millega mõõdetakse puude kõrgust. Kuigi tänapäeval teeb tehnika mõõtetööd üsna kergeks, peavad metsamehed oskama hinnata puude kõrgust ka käsitsi. Põhjus selleks on lihtne – ikka võib juhtuda, et alles metsa jõudes avastad, et kõrgusmõõtja patareid on tühjad. Kuid selle pärast ei saa töö tegemata jääd

 

 

Pildiallkirjad:

 

1.    

 

2_1 või 2_2. 1

 

3. Kuigi tänapäeval mõõdavad taksaatorid puude kõrgust digitaalselt, peavad metsamehed siiski kõrgust mõõtma ka käsitsi.

 

4. Puude ümbermõõdu mõõtmine talmeeteriga.

 

5. Martin Kalk on taksaatori tööd teinud juba 14 aastat ja hinnanud selle aja jooksul ära ligi 30 000 ha metsa.

 

6. Metsakasvatuses kasutab Martin Kalk vana talupojatarkust, riputades noortele istikutele lambavilla, mis hoiab kitsed ja põdrad eemal.

 

7. Bitterlichi relaskoop. Fotod: Sander Silm

 

 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?