Kliimamuutuste tuules: kas paarisaja aasta pärast tunneksime oma metsa ära?

Margo Pajuste, 17. september 2021

Palmipuudel käratsevaid papagoisid Lahemaa rahvuspargis ei saa siiski näha ei meie ega meie lapselapsed. Kliimasoojenemise tagajärjel muutub Eesti mets aga niikuinii ja teadlased tegelevad selle prognoosimisega juba täna.

Inimtegevusest põhjustatud kliima muutumine on tõusnud viimastel aastakümnetel üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks.

Mõjutades loodust tervel meie planeedil, ei jäta see loomulikult puudutamata ka metsandust ega Eesti metsi.

Globaalsed trendid näitavad soojenemist

On fakt, et maakera pinna keskmine temperatuur on tõusnud 1861. aastast alates 0,6 ± 0,2 °C. Euroopas on temperatuuri tõus 20. sajandil olnud maailma keskmisest suurem, ulatudes kuni 0,95 °C. Maailma Meteoroloogia Organisatsiooni (WMO) andmetel on dekaad 2010‒2020 nende mõõtmisajaloo kõige soojem (alates umbes 1850). 2009. aasta Kopenhaageni ülemaailmne kliimakonverents otsustas, et inimtegevusest tingitud kliima muutus tuleb hoida 2 °C piirides.

Kui käivituvad kõige radikaalsemad kliimamuutuste stsenaariumid, võib metsa põhjapiir nihkuda senise metsatundra aladele, põhjapoolkera parasvöötme taiga lõunaosa hõivavad aga lehtpuumetsad. Modelleerimisel on kiireimaks soojema kliimavöötme pealetungi tulemuseks saadud koguni 50 km 10 aasta jooksul. Kuna soojenemine arvatakse aset leidvat eeskätt suurematel laiuskraadidel ehk põhja pool, mitte ekvatoriaalsetel aladel, muutuvad ka keskkonnaolud rohkem just põhjapiirkondade metsades.

Männikud saavad soojenevas kliimas kuusest paremini hakkama.

(Elvis Antson)

 Mis juhtub Eesti metsas?

Eesti metsade olukorda mõjutavad oluliselt järgmised kliimategurid:

·        keskmise õhutemperatuuri tõus;

·        keskmise talvise õhutemperatuuri tõus;

·        suurem sademete hulk kasvuperioodil;

·        lumikattega talve lühenemine;

·        sagedasemad tormid;

·        rohkem põuaseid suvesid;

·        kõrgemad maksimumtemperatuurid;

·        võimalikud ekstreemselt madalad temperatuurid talvel.

Puud kasvavad aeglaselt ja seetõttu ei pruugi tavainimene aduda, et kliimamuutused mõjutavad metsa juba praegu. Saja-paarisaja aasta pärast aga näeb meie mets välja praegusest märgatavalt erinev. See ei tähenda siiski, et siin hakkaksid tooni andma sootuks teised puuliigid, kui oleme seni harjunud nägema.

Lõuna poolt saabuvad uustulnukad ilmselt ikkagi ei saaks siin hakkama ka siis, kui meil oleks märksa soojem kliima kui praegu. Soojalembesed liigid ei suudaks üle elada talviseid ekstreemselt madalaid temperatuure.

Lehtpuude pealetungist põhja poole oli eespool juttu ja sama võib juhtuda ka meie metsas. Ent õhuniiskuse suurenedes ei tunne ennast meie kliimas hästi ka lehtpuud ja nende juurdekasv väheneb, on öelnud ökofüsioloogia professor Arne Sellin meie ajakirja tänavuses esimeses numbris.

Okaspuudest kohaneb mänd uute oludega tõenäoliselt paremini kui kuusk ja viimase osakaal meie metsades võib oluliselt väheneda. „Kuusk on minu kogemuse kohaselt kõige õrnem ja muutustele vastuvõtlikum,“ selgitab Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia professor Hardi Tullus. „Kui sajab palju, võivad tema juured seisvas pinnavees hapnikupuuduses lämbuda. Põuaga aga kuivavad juured ära. Tormiga kukuvad ümber eeskätt just pindmise juurestikuga kuused. Põuast nõrgestatud puid ohustab kuuse-kooreürask. Juurepessu on meil juba praegu palju, eriti varasemal põllumaal kasvavates kuusikutes.“

(Joosep Raide)

 Ekstreemsusi tuleb juurde

Juba praegu kogeme ekstreemsete ilmaolude sagenemist, näiteks torme ja põuda tuleb ette märksa enam kui aastakümneid tagasi. Kliimamuutuste raames prognoosivad teadlased nende edasist sagenemist. Tormid teadagi murravad puid ja nagu sellest kahjust oleks veel vähe – kui tormimurdu ei jõuta õigel ajal metsast välja vedada, hakkavad vohama kahjurid ja haigused. Tuuleheite ulatus tõuseb ka pinnase talvise vähese külmumise tõttu.

Metsade sanitaarne seisund võib aga halveneda ka meile jõudvate uute invasiivsete metsahaiguste tõttu. Viimased ongi tõenäoliselt kõige suurem kliima muutumisega kaasnev oht meie metsale.

Kas kliimamuutused võivad endaga kaasa tuua ka midagi positiivset? Jah – tõenäoliselt suureneb puidu juurdekasv, sest soe ja niiske kliima soodustab kiiremat kasvu. Puude vegetatsiooniperiood pikeneb eelkõige varasemate kevadete tõttu. Temperatuuri tõusu positiivset mõju puude kasvule võivad aga vähendada suvised põuad ja varajane talv.

 Metsameeste elu läheb keerulisemaks

Praegu on meie metsasektori osakaal SKT-st põllumajandusega võrreldaval tasemel. Kliimamuutused võivad aga negatiivselt mõjutada puidusektori osakaalu nii majanduses kui ka tööhõives. Lisaks langeb puidu kvaliteet ja suurenevad kulutused.

Nii mõnelgi viimaste aastate soojal talvel on metsamehed saanud kasutada puidu väljaveoks metsast vaid loetud päevi, mil külmunud maapind seda teha lubas. Prognoositavalt teeb see metsatööstusele edaspidi veel rohkem peavalu kui seni. Kui sademeid on rohkem ja talv muutub aina lühemaks, kulub üha rohkem raha metsateede ja kuivendussüsteemide korrastamiseks. Puidu väljavedu läheb kallimaks ning kahjustab rohkem pinnast ja taimkatet. Sagenevad puude juurevigastused tõstavad puidumädanike riski.

Metsaraie perioodi lühenemine pehme talve tõttu destabiliseerib ka puiduturgu tervikuna ning puidutöötlejad peavad varuma endale suuremaid tagavarasid.

Tormid, põuad ja uued haigused tõstavad sanitaarraiete osakaalu. Ent neist saadav puit on kehva kvaliteediga ja saematerjali saab vähe.

Tormide sagenemine mõjub Eestis halvemini pigem okaspuudele, sest tormide perioodil on lehtpuudel juba lehed maas ja neil on lihtsam tuulele vastu panna.

Suured tormid võivad langetada puidu turuhinda ja metsatööstuse üle koormata. Tormikahjud suurendavad ka metsapatogeenide levikut, kui puitu ei suudeta metsast välja vedada (näiteks kuuse-kooreüraski levik, putukatega levivad seenhaigused, ka puidusinetus). Vanemates puistustes tõuseb mädanikuga puude osakaal ja puidu väärtus väheneb.

Tõuseb ka metsatulekahjude risk. „Kui näiteks mõnel pikka aega raiumata kaitsealal puhkeb tuulisel põuaperioodil suur tulekahju, raputab see kindlasti tervet ühiskonda,“ ennustab professor Tullus. „Riigimetsa Majandamise Keskuse töö metsateede rajamisel ja korrashoidmisel on ka tuleohutuse vaatenurgast väga tänuväärt.“

(Joosep Raide)

 Levivad uued metsahaigused

Uued invasiivsed haigusetekitajad on seni meile jõudnud inimese kaasabil ja ka kliimamuutuste lainel. Inimese poolt „aidatuna“ jõuavad võõrpatogeenid meile eelkõige teadmata päritolu taimse materjaliga, näiteks ilupuude ja toataimede näol. Kliimamuutuste tõttu soojenevas kliimas saavad lõuna poolt pärit, meile seni tundmatud patogeenid nüüd aga paremini hakkama.

Viimasel paarikümnel aastal on Eestis leitud kümmekond uut invasiivset patogeeni, kelle levikut saab vähemalt osaliselt seostada kliimamuutustega. Näiteks mändide punavöötaudi tekitaja Dothistroma septosporum on tõenäoliselt meile levinud just varasemast soojema kliima tõttu. Ohtlik taimlahaigus männi-pudetõbi armastab aga enamat niiskust, mida kliimasoojenemine talle lahkelt pakub.

Uudse kliima lainel levivad meile uued seenpatogeenid (nt männi-võrsevähi tekitaja Diplodia sapinea tekitab männil ka puidusinetust), mis kahandavad ka puitmaterjali kvaliteeti.

Vana tõde, ent metsade majandamine soojal ajal, sealhulgas pehmel talvel aitab kaasa juuremädaniku levimisele, mis omakorda tõstab puude stressi ja nõrgendab vastupanuvõimet tormidele. „Juuremädanike probleem on juba ammune, kuid see on süvenenud eelkõige seoses kliimamuutustega,“ selgitab Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan. „Külmade talvede osakaal on oluliselt vähenenud ja see mõjutab juuremädanike levikut. Majandamisel on juuremädanike levikule kindlasti mõju, kuid see ei ole ainuke tegur ja seda näitavad andmete baasil tehtud analüüsid. Pigem on juuremädanike kahjude osa kasvanud koos soojeneva kliimaga.“

Uute patogeenide esmasaabumist Eestisse saavad teadlased tänaste teadmiste juures ennustada veel enne nende kohalejõudmist. Nii saab vajadusel olla valmis uuteks külalisteks ning planeerida õigeaegset profülaktilist tõrjet. „Patogeenide levikut saame ennustada näiteks kolleegide info põhjal või nendega tehtud teaduslikus koostöös,“ ütleb Drenkhan. „Kuid prognoosimise all oleme pigem mõeldud patogeenide võimalikke puhanguid ja neid saame öelda sisulise ja süsteemse monitooringu ja teadusliku analüüsi tulemusena. Seega, prognoos ja uute ohtude ennustamine on iseasjad.“

Kas saab nimetada mõne patogeeni, mis võib tänaste teadmiste juures peagi meile jõuda? „Üsna tõenäoline uus oht on meile uus saarepuude kahjur saare-salehundlane (Agrilus planipennis), kes on jõudnud juba Peterburi,“ nendib Drenkhan.

 Kokkuvõtteks: mets tuleb toime

Suuremat kahju võivad tekitada sagenevad ekstreemsed ilmaolud: põud, tormid, talvine käre pakane. Uute puuliikide mahukat invasiooni karta ei ole, enim teevad teadlastele muret võimalikud uued haigused ja kahjurid.

Metsatööstus peab aga arvestama lisakulutustega, mida põhjustavad pehmed talved, mil materjali metsast välja vedamine muutub aina raskemaks. Suurenevad kulutused metsateede ja -kraavide korrashoiule. Materjali ennustamatu kättesaadavus, samuti tormidele järgnev suur pakkumine mõjutab puiduturgu. Sanitaarraiete mahu prognoositav suurenemine alandab aga puidu kvaliteeti üldisemalt.

Kliimamuutused põhjustavad suuri ja pikaajalisi muutusi Eesti metsades. Ent pikas perspektiivis suudavad meie valdavalt looduslikul teel arenevad metsaökosüsteemid aeglaste kliimamuutustega jätkusuutlikult toime tulla.

Rõka metsaökosüsteemi katseala.

(Aldo Luud)

 Kas teadsid: teadlased uurivad suure eksperimendi käigus õhuniiskuse mõju puudele

FAHM (Free Air Humidity Manipulation) on TÜ ökofüsioloogia ja rakendusökoloogia töörühma poolt koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega rajatud eksperiment, mis uurib puude ja metsaökosüsteemi kohanemist ja talitlust suurenenud õhuniiskuse tingimustes.

FAHM-i katseala Järvseljal on maailmas unikaalne, sest seal uuritakse vaba õhu tingimustes õhuniiskuse kui ühe olulise kliimateguri mõju puude kasvule.

Õhuniiskust peetakse üheks olulisemaks kliima teguriks, mis võib meie regioonis tulevikus muutuda.

Metssiga ootavad ees head ajad.

(Erik Mandre)

Mis muutub metsaelanike argipäevas? Karu saab vähem magada ja valgejänese elu läheb raskemaks

 ·        Paljud linnud, kes varem rändasid lõunasse, jäävad nüüd Eestisse talvituma.

·        Talviti valgeks värvuvad ulukid (näiteks valgejänes) on neid jahtivatele liikidele paremini nähtavad ja nende arvukus väheneb.

·        Kui lund on vähem, saab metssiga selle alt paremini toitu kätte ja tema arvukus tõuseb.

·        Vähese lume tõttu läheb hästi ka hirvedel ja metskitsedel.

·        Põder vajab eluks jahedamat temperatuuri, seega tema seisund halveneb. Ka toidukonkurentide arv tõuseb (vt eelmine punkt).

·        Viigerhülge seisund halveneb, sest poegimiseks vajalikku jääd leidub soojadel talvedel aina vähem.

·        Karu, kähriku ja mägra taliuinak lüheneb. Kährik ja mäger konkureerivad seetõttu teravamalt toidu pärast.

·        Võib prognoosida lõunapoolsete uute liikide Eestisse jõudmist. Näiteks pesukaru toimetab juba Leedus.

·        Loomafarmidest ja erajahimajanditest pärit ulukid ja ka lemmikloomad võivad põgenemise järel meie looduses hakkama saada ja paljuneda.

·        Mõne uluki arvukuse järsk suurenemine toob kaasa suuremad metsa- ja põllukultuuride kahjud. Nende korvamise süsteem vajab kaasajastamist.

·        Jahinduse roll liikide tasakaalu reguleerimisel tõuseb. Osa liikidest vajab uusi kaitsemeetmeid.

(Joosep Raide)

Kasutatud kirjandus

Ökofüsioloogi (Aarne Sellini – toim) loeng „Eestit ees ootav soojem ja niiskem kliima ei pruugi panna puid kiiremini kasvama“. Rainer Kerge, Eesti Mets 1.2021.

 BioClim „Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades“. Looduskeskkond ja biomajandus (teemarühm II) Tartu 2015.

 Drenkhan, R. 2021. Kiiresti levivad taimehaigused on reaalne oht meie loodusele ja majandusele. Eesti Loodus, 5.

Karoles, K. 2010. Metsade mõjust süsinikuringele ja kliimamuutustele. Eesti Mets, 2.

Zhang, T, Niinemets, Ü, Sheffield, J,  Lichstein, Jeremy W. 2018.  Shifts in tree functional composition amplify the response of forest biomass to climate - Nature.com

 

 

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
%
Proovi Digilehte tasuta
Oled juba lugeja?