Ajalugu | Mets – eestlaste kindel linn ja varjupaik
Sander Silm, ajakirjanik, 11. juuni 2021
Kui poleks põlislaasi ja soosaari, siis oleks küsitav, kas kestaksime veel siin tuulepealsel maal.
Muistse vabadusvõitluse aegadest II maailmasõja järgsete metsavendadeni on eestlane hädaohu eest metsa ja sohu varjunud.
Oskar Loorits on nimetanud eestlasi metsarahvaks, kellele metsad ja sood on läbi aegade pakkunud turvalist varjupaika. Mart Laar kirjutab raamatus „Metsavennad“, et juba Läti Henrik andis oma kroonikas teada, kuidas eestlased vaenuvägede lähenedes metsadesse põgenesid. 1215. aastast pärineb teade, et eestlased kasutasid peidupaikadena suuri koopaid ning alles ristisõdijate sissepääsude juurde tehtud lõkked sundisid pagulasi välja tulema. Loomulikult järgnesid sellele suured tapatalgud.