Punarind kehtestab end oma territooriumil

Kevadel, aga ka suve- ja rõskevõitu sügishommikutel aias ringi keksiv punarind on minu taluhoovil pea sama tavaline vaatepilt, kui ringi lendavad suitsupääsukesed või kiile taga ajavad linavästrikud.

Punarinnad pole Eestis nõnda tavalised aialinnud kui Lääne-Euroopas ning eeskätt armastavad need punakurgukesed meie suuremaid parke ja metsi.

Minu esimene kokkupuude punarindadega leidis aset just metsas. Linnuhuvi algusaastatel näis punarinnale lähenemine pea võimatu ülesandena, sest see pisike laululind oli minust kui lähenejast alati mitu sammu ees. Kui talle õnnestuski külje alla hiilida, põikas ta äkitselt tihedate kuuskede või paakspuuvõsa embusse, kus punarinnale omaselt ärevalt edasi täksis.