Poliitikud ei suuda otsustada, kuidas piiranguid hüvitada. Maadevahetust igatahes ei tule

Aastaid, kui mitte aastakümneid on räägitud, et erametsaomanikud, kelle maadele jäävad mingid looduskaitsealad, peavad saama riigilt kiiret ja õiglast kompensatsiooni sellega kaasnevate majanduspiirangute eest. Maaomanikud sooviksid nn maadevahetuse taastamist, ametnikud aga kardavad juba ainuüksi seda sõna justkui marutaudi.

Erametsaomanikud pole rahul, et neile piirangute hüvitamine erineb näiteks Rail Balticu alla jäävate maade kompenseerimise korrast.

Suve alguses hakkas ühe artikli ilmumise järel levima jutt, et kuna riigil raha napib, siis Keskkonnaamet justkui pooldab maadevahetuse taastamist looduskaitsealuste maade riigile võõrandamise n-ö aseainena ning on teinud ka sellesisulise ettepaneku keskkonnaministeeriumile. Lihtsustatult öeldes näeks see välja nii, et kui riik tahab mingit maa-ala moel või teisel kaitse alla võtta ja see koht asub eramaal, siis saab riik selle maa endale, aga annab omanikule kusagil mujal midagi samaväärset vastu.