Eesti metsanduslike organisatsioonide saatuseaastad 1938-1941

Esmalt sattusid senised kutseorganisatsioonid „vaikiva ajastu“, seejärel Johannes Vares-Barbaruse aja tõmbetuultesse.

1934. aasta riigipöörde ja algava „vaikiva olekuga“ kaasnesid Eesti ühiskondlikus elus olulised muudatused, mille ühe väljundina hakati seniseid riigiteenistujate ühiskondlikke organisatsioone asendama riigi loodud avalik-õiguslike organisatsioonide – kodade ja kogudega.

Kõige reljeefsemalt puudutas toimuv riigimetsaametkonda, kelle ühiskondlikud kutseorganisatsioonid tuli „vabatahtlikult“ likvideerida ning liikmeskond koondada Euroopa autoritaarsete režiimide eeskujul avalik-õiguslikku ja riigi kontrollitavasse kutseorganisatsiooni. Edaspidi toimuva pani paika riigihoidja Konstantin Pätsi 23. detsembril 1936 dekreedina antud Riigimetsaametnikkude Kogude seadus [1].