Kus peituvad metsaomanike ja lendorava vahelise konflikti juured?

Lendorav on meie metsade põlisasukas, kes asus kohe pärast viimast jääaega siinsetesse metsadesse elama. Seega pole päris kindel, kumb jõudis siia enne, kas lendorav või inimene.

Kuni tööstusrevolutsiooni alguseni ei seganud lendorav inimeste tegemisi ja vastupidi.

Alles 19. sajandi teisel poolel hakkas puidu tarbimine jõudma sellise määrani, et hakkas mõjutama siinse kandi metsamaastikku. Suurenenud nõudlus puidu järele tõi kaasa metsa langetamise lageraietega. Puidu kättesaadavust piiras aga selle transport. Suurem osa puidust toimetati siis suurematesse keskustesse veeteed mööda parvetades. Seetõttu olid 19.‒20. sajandi vahetuseks juba suuremate jõgede kaldaalade metsad tugeva raiesurve all. Nii jõudis näiteks suur osa Soomaal kasvanud puitu mööda Pärnu jõge ja selle lisajõgesid Pärnusse Waldorfi puupapitehastesse. Muidugi hävis siis Soomaal ja mujal Eestis osa lendorava elupaigaks olnud metsi, kuid suuremad lageraied ei jõudnud sellel perioodil veel jõgedest kuigi sügavale metsa.