Miks Eestit ees ootav soojem ja niiskem kliima ei pane puid kiiremini kasvama?

Ökofüsioloogia professor Arne Sellinit huvitab, miks vahel kasvavad puud metsas kiiresti ja hästi, teinekord aga mitte. Selle teadasaamiseks uurib ta, kuidas mõjutavad ökoloogilised faktorid – näiteks niiskus, päikesepaiste, temperatuur, puistu tihedus, patogeenid – puu füsioloogiat: vee ja toitainete omastamist mullast, nende liikumist juurte ja ladva vahel ning fotosünteesi. Ehk siis kuidas puu reageerib keskkonnatingimuste muutusele, et võimalikult edukalt ellu jääda ja hakkama saada. Eesti Metsa palvel pidas ta oma igapäevatööst ja selle järeldustest väikese loengu.

Puude ökofüsioloogia teeb eriliseks puude suur kasv ‒ on ju kaks suurusjärku vahet, kas vesi peab tõusma mullast 30 sentimeetri või 30 meetri kõrgusele. Füüsikalises mõttes tähendab vee ja toitainete transportimine suurte kauguste taha suuremat takistust teekonnal, lisaks käib lõviosa puusisesest liiklusest vertikaalselt alt üles ehk siis vastu gravitatsioonivälja jõujooni.